Monkey Entry Nr. 9

Praegu, ajal mil ma peaksin magama ja mil ma tegelikult magaksin ja mil kõik arvavad, et ma magan, see aeg mil enamus inimesi magavad, ehk ööl, pole mul und. Läksin voodisse, mis tundus kui paradies, uinusin ruttu, aga paar tundi hiljem ärkasin ja tõsiselt üle pika aja, sain kergelt voodist üles, ilma kordagi tagasi vaatamata, mis pole minu jaoks just midagi igapäevast. Ja nüüd on maagiline Monkey Entry number ka veel, jagub ilusti kolmega, nii et ma peaksin siia midagi mõttega kirjutama. Well, siia maani pole välja tulnud, vaatab mis edasi saab.

Tunne nagu toimuks mu ümber midagi, aga raske nii suurde heasse uskuda ja tänu sellele ajan kõik lihtsalt oma suure fantaasia kaela ja ei astu kõrbesse. Samas ma vean kihla, et pärast oligi seal oaas.

Muideks, mul jõudis lõpuks ebayst kohale "Almost Everything Ever In One Gloriously Fabulous Ludicrously Definitie Outrageously Luxurious Monty Python Boxset" ehk Monty Pythoni täielik vanade sketchide kogumik, mis on tuju tõstev. Samas asjad elus ikkagi muuga võrreldes eriti suurt rolli ei mängi, aga vähemalt saab inspiratsiooni und a little giggle, if nothing else.

Kuulsin täna ühte huvitavat elufilosoofiat, mis pani kooli kohta mõtlema, siia ma seda veel ei kirjuta, kuna lihvin seda veel oma peas nats oma enda arvamuse järgi ja siis panen selle siia üles. Muidugi tont teab millal see veel juhtub, et 1. mul oleks meeles see asi 2. mul oleks meeles seda asja lihvida 3. mul oleks meeles see asi meelde jätta ja siia üles panna. Aga nagu öeldakse, lootus sureb viimasena, so good da-night, good night.

Kuigi ei, ma tahan veel kirjutada, nii et jällegist tere hommikust. (et ikka iga aja lugejale midagi oleks) Ja kui keegi peaks seda lõuna ajal lugema, siis go see a doctor, you're in the wrong place at the wrong time. Miks ma praegu segast juttu ajan? Well praegu on öö ja ma olen üleval, öö mõjub mulle nagu alkohol, välja arvatud loogilise mõtlemise röövimise ja kõikumise osa, aga muidu küll. So you 'lunch-time' people aren't the only ones who need to see a doctor.

Sai jälle pikk tekst kirjutatud ja ära kustutatud, bummer. Mul on palju vaja kooliks lugeda, aga mida mina teen? Ma loen ühte saksa keelset raamatut ühest väga huvitavast ahvikesest nimega L, raamatu nimeks L change the WorLd. Siiani pole selle lugemisega algusest kaugemale jõudnud, mitte et see huvitav poleks, aga millegi pärast pole lihtsalt kunagi õiget tunnet tulnud seda lugeda, samas algus on raamatul juba paljulubav. Pole just palju raamatuid mida lugedes on võimalik ette kujutada viimset kui detaili sellest, mis sündmustiku ümber toimub, parem kui ükski film, ei nõustu küll tihti sellise vaatega, kuna ma pole just inimene kes muidu raamatuid liikuvatele pildikestele eelistaks.

AHVIKE! ahvikeahvikeahvike... Am I mad? Absolutely! And damn proud of it!



Tihti selline tunne. Ja, ich meine the naked part. Aga... ma tahan ikka veel kirjutada, palun? Ok, täna enam mitte, all has to come to an end, or so they say! Hier ist the video:

Peter Fo... EI! Kurat! Ich und Ich - Stark

Siin pole ahvikest sees and I don't care, echt jetzt. Ma lihtsalt pean selle video siia panema.