And now for something completely different... kinda.
Naljakas kuidas ebanormaalsus saab mõne ahvikese tuju niipalju tõsta. Samas nagu keegi tark ahvike kunagi ütles, et sanity rahustab, aga madness on huvitavam. Nii see tõesti on, miks oma elu tavaliselt elada? Tee midagi, mida sa mõtled, et sa iial ei teeks, see raputab sind ja teeb tunde kohe paremaks, trust me. Now don't go jumping off a bridge, unless of course you go bungee jumping, igal asjal on ka piirid. ;) Aga neid piire üritada laiendada on lõbus. Nagu ühes The Who'gi laulus öeldud, "I can go anyway, way I choose, I can live anyhow, win or lose, I can go anywhere, for something new, anyway anyhow anywhere I choose."
I think I'm getting high on life or something.
Muideks oli juttu sellest, et kumba nime ma eelistan, kas V või R. Welp Ri juures on lahe see, et selle olen ma ise siia maailma tekitanud, it's not real! Sellel on pikk lugu taga, aga jahm, kes veel ei teadnud, siis see pole mu päris nimi, samas V on ka lahe, loe tagurpidi(ei, mitte ainult V tähte) ja kasuta nats imaginationit. Valts sobib muidu ka täiesti. =)
Hmm, kohe parem tunne kui midagi jälle rääkida sai, kuigi siin tegelikult keegi otseselt ei kuula, aga better than nothing. (insert a very fr... wait, ma saangi selle siia ju insertida)

Tagasi siis ahvikeste juurde, üks fun laul lapsepõlvest(eks mu lapsepõlv oli nats kahtlane küll, yap):
Bloodhound Gang - The Bad Touch

haha! järgi jõudsin... teeme võidu 110neni?
ReplyDelete