Juhtusin sõitma mõni päev tagasi mingis bussis ja juhtus midagi huvitavat. Nimelt üheses peatuses ei läinud bussil enam keskmised uksed kinni. Küll juht üritas ja üritas igast nupukesi vajutada, kõik muud uksed liikusid, aga keskmised jäid lahti mis lahti. Siis tuli ja proovis jõuga, ei saanud, tõmbas hädajuhtumi kangist, ei mõjunud. Siis järsku läks bussist välja ja kõik juba mõtlesid, et äkki viskas käega, mõtles "I quit" ja tõmbas vehkat, aga ei! Läks bussi ette, võlus seal midagi ja järsku läksid uksed kinni, tuli rõõmsal meelel bussi tagasi ja sõitis edasi. Siit moraal, ahvikesed on ikka kuradi huvitavad ja oskavad igast nifty asju teha, teine moraal, all hail the buss drivers ja kolmas moraal, hädajuhtumi kang uste kõrval on bussides ainult for the lulz pandud, et inimesed end turvalisemalt tunneksid, proovige ise, need ei tööta, have a nice trip.
Füsas homme töö, absull ei oska, keemias esmaspäeval töö, veel vähem, ehk nagu miinustes juba. Muide ülejäänud hinded siiani kõikides ainetes viied, ainult, et kuna meie füüsika õpetaja peab kõiki füüsikuteks(kes mina juhuslikult ei ole) ja ei näe põhjust seletada kui ta tahvlile ülesandeid teeb, siis on nats jama. Muide meil on füüsika vaid 4 korda toimunud ja juba oleme raamatus leheküljel 35. Kas ma juba mainisin, et me pole tunnis raamatut lahtigi teinud? Õpetaja ütleb, et kui kellelgi vaja siis ise vaatab. Jälle hea näide ahvikesest, kes ei suuda ennast teiste ahvikeste rolli panna ja seda õpetaja puhul kogeda ei ole tore. Mul on varemates koolides füsa alati 4-5 olnud, aga nüüd tõesti ei mõika... halp meh. Lähen vist veel täna mõne ahvikese ukse taha abi otsima, selleks ju kaasahvikesed meil olemas ongi, et peast putukaid välja rookida... ja ära süüa. Eesti keele õpetaja ajab ka hulluks, nagu mul on tõesti tunne, et tahaks talle elu tõdesid näkku karjuda, et aeg on edasi läinud ja ei käi enam kõik nii nagu 30 aastat tagasi, nagu ta koguaeg räägib. Hulluks ajab, viimasel ajal üldse pea kahtlaseid asju täis, hull ahvike on kahtlane tunne olla, samas kuidagi funkylt hea. Mu elu tundub nagu üks pikk Monty Pythoni sketch, lihtsalt liiga kahtlane, et mõista, aga naerma ajab küll.
Queen - I'm Going Slightly Mad
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment